Üks vana ja kole seelik, mille ilu ei avaldanud enam mõju, tahtis saada uuesti kuulsaks ja palju tähelepanu. Koguaeg vingus seal kapis, et ma laseksin tema välja. Mõtlesin, et okei- teeme ära!
Võtsin ta kätte ja see korstus ilme ei olnud kuigi meeldiv. Mõtlesin, et lõikaks siis pool maha sellest ja teeks midagi ilusat, kuid samas vajalikku. Kuna seelikule meeldis suvi, siis ma ei hakanud tema kliimat vahetama ja tegin sellest mõnusa rannakoti. :)
Alguses lõikasin ära pool seelikut ja sellest väljalõigatud osast tegin kotile põhja. Kõik läks veel hästi.See "kott" tundus natuke selline igav ja seelik ise ka ei olnud rahul sellega. Nii ma hakkasingi seda põhjakest krookima. Seelikul oli päris kõdi ja vahepeal ei tulnud see krookimine nii hästi välja.Kui kroogitud sai, hakkasin seda põhja õmblema, kuid seelik ei olnud vist sellega nõus ja ta koguaeg siples seal õmblusmasina all, nii et ma pidin seda sama põhja umbes kolma korda õmblema. See oli suur rõõm, kui põhi sai valmis.
Midagi oli nagu puudu.. Mõtlesin, et see põhi on natukene õrn ja lõikasin parajast papitükist täpse põhja, mis sobis ideaalselt. Aga midagi oli ikka puudu. Ei olnud mina rahul ja ei olnud ka seelik rahul. Lõpuks avastasin, et oleks ju sangasi "kotile" vaja. See oli seeliku jaoks uus asi, sellepärast tegin ma lihtsad sangad. Võtsin oma pruuni vöö ja õmblesin selle seeliku puusade külge. Väga keeruliseks ma enam asja ei teinud. Tundus, et seelik- ei seekord juba kott jäi rahule ja ka mina jäin rahule. Kott on nüüd nii õnnes (: Ja mina ka (:
No comments:
Post a Comment